Muhtun analysat váikkuhuvvojit njuolgut borramušain ja/dahje biepmus, ja muhtin iskosiid galget váldot mearriduvvon áigge jándoris. Danin lea dehálaš ahte čuovut su dieđuid guhte lea diŋgon varraiskosa.
Jus lea vejolaš galggat čohkkát jaska unnimusat 15 minuhta ovdal varraiskosa váldima.
Don fertet váldit mielde legitimašuvnna. Dát lea dan dihte vai du sihkkarvuohta pasieantan fuolahuvvo. Varraiskkusváldi bivdá du dievaslaš nama ja riegádannummira nu ahte mii sihkkarastit rievttes iskkusvástádusa rivttes pasientti. Rekvisišuvdna sáhttá leat sáddejuvvon laboratoriai ovdal iskosa, jus leat ožžon rekvisišuvnna báberhámis, de fertet dan váldit mielde. It dárbbaš diŋgot diimmu varraiskosváldimii, lea dušše boahtit rabasáiggis.
It dárbbat máksit iežasoasi varraiskosa dihte.
Fuomáš ahte laboratuvrra bargit eai sáhte váldit eanet iskosiid go maid vuostáiváldi doavttir lea diŋgon.
Lea dehálaš ahte ráhkkanahttet máná varraiskosváldimii. Muital mánnái ahte doppe čuggestit du ja ahte dat manná hui jođánit. Jus mánná lea jaska ja giehta dollojuvvo jaska, de lea stuorit liiba dasa ahte varraiskkus lihkustuvvá, ja mánná ii dárbbaš máŋgga háve čuggejuvvot. Oapmahažžan leat máná mielde iskosis, ja sáhttá leat jierpmálaš doallat máná áskkis.
Dávjá leaba guovttis geat váldiba varraiskosa mánáin. Nubbi gii váldá iskosa ja nubbi gii doallá máná gieđa ja solle máná. Čierrun lea dábálaš reakšuvdna muhtun mánáin, juogo dan dihtego ballá, dollojuvvo gitta dahje dan dihtego dat bávččaga. Du bargu varraiskosaváldimis lea doallat máná nannosit, jeđđet su ja ramppot su. Lea dehálaš ahte don gii leat mielčuovvu leat jaska olles proseassas. Dávjá dat dahká dilálašvuođa eambbo oadjebassan mánnái ja de šaddá álkibut buohkaide.
Apotehkas sáhttá reseapta haga oastit loastara dahje vuoidasa mii jámihahttá, ja maid bidjá unnimusat ovtta diimmu ovdal varraiskosváldima. Bávččasgeahpedeaddji geavaheapmi sáhttá hehttet ahte mánná ii bala vuolgit boahttevaš iskosváldimiidda.
Loasttar ja vuoiddas eai doaimma jus ferte čugget šušmái dahje surbmii.
Dábáleamos gažaldagat
Analysaboađus čuohcá/rievdá olu dilálašvuođain. Dan dihte fertet čuovvut njuolggadusaid dasa mii guoská borakeahttá orrumii-, biebmodoalu- dahje lihkadeami bagadusa maid doavttir dahje buohccedivššár lea dutnje addán ovdal varraiskosa.
Gorutsajádat čuohcá varrahivvodahkii gorudis. Dat lea ovdamonni ahte don čohkkat 15 minuhta ovdal varraiskosa, nu ahte varrahivvodat stáđásmuvvá.
Jus it leat ožžon eará dieđuid, de sáhtát váldit dálkasiid nu go ovdal. Terapiijadárkkistusas dálkasiin váldo varraiskkus juste ovdal boahtte dosa, muhto dat sáhttá spiehkastit. Doavttir addá dieđu dan birra.
Don berret garvit fysalaš lihkadeami earet og vázzima ovdal varraiskosa, ja dat lea maid guoskevaš hárjehallamii ja garra bargui beivviide ovdal iskkama.
Muhtun komponeanttat varas rievddadallet jándoris. Čuovo njuolggadusaid maid oaččut doaktáris.
Jus dus leat gažaldagat varraiskusáigái, de váldde oktavuođa doaktáriin.
Jus leat ožžon rekvisišuvnna(id) doaktáris dahje ossodagas, de fertet daid váldit mielde. Pasieanttat mat leat čujuhuvvon vuođđodearvvašvuođabálvalusas (omd. Fástadoaktáris) gáibiduvvo devdon báberrekvisišuvdna jus dat ii leat sáddejuvvon elektrovnnalaččat laboratoriai.
Dat lea álohii ovdamonni mánáide jus leat ráhkkanan. Iskosa sáhttet váldit gieđas dahje ahte čuggejit surbmii dahje šušmái (kapilleara iskkus). Iskkadeaddji mearrida mot lea buoremus du mánnái. Huma/hála áinnas doaktáriin dahje mánáin dahje laboratoriabargiiguin jus dárbbaša jámihit liikii ovdal venøsa varraiskosa. Dat gávdno vuoiddas dahje loasttar mii váldá bákčasiid eret maid sáhttá vuoidat liikái. Vuoiddas galgá vuidojuvvot ovtta gitta guokte diimmu ovdal iskosa.
Ieš dat varraiskkus ádjána dábálaččat moadde minuvta.
Analysabohtosat dieđihuvvojit doaktárii dahje ossodahkii. Eanaš iskkusbohtosat gárvvistuvvojit seamma beaivvi, muhto muhtin iskkusbohtosat ádjánit guhkit áiggi.
Laboratoria ii sáhte almmuhit analysabohtosiid pasientii. Dat lea doavttir gii muitala analysabohtosiid.
Dat ii leat iežasoassi varraiskosis.